– kõrvale heitma ‹v› kellestki või millestki loobuma, kellegagi või millegagi arvestamata jätma = kõrvale lükkama (2. täh) ▫ Ühtki lahenduskäiku ei saa kõrvale heita. ▫ Nädalavahetusel katsun tööasjad kõrvale heita. ▫ See mõte heideti kõrvale kui tulutu.